Matkaparv
Matkaparv on 8 m pikk ja 3,5 m lai 15hj päramootoriga varustatud stabiilne ja kergesti juhitav pontoonkatamaraan kuni 12 inimesele.parv on varustatud nõutavate päästevahenditega kõigi matkajate jaoks(päästevestid ja päästerõngad).Piirkonna kaart ja legend aitavad teil kaitsealal orienteeruda. Mugavaks äraolemiseks iga ilmaga on parvel kajut ja mitmed panipaigad. Vajadusel mahub kajutisse makama kuni 4 in. Parvejuhtimise väljaõpe sadamas enne väljumist. Parve juhite iseseisvalt!
Grilliparv
Grilliparv on 8 m pikk ja 3,5 m lai 10 hj päramootoriga varustatud stabiilne ja kergesti juhitav uppumatu pontoonkatamaraan kuni 12 inimesele. Parv on varustatud nõutavate päästevahenditega kõigile, piirkonna kaardi ning legendiga. Mugavaks äraolemiseks iga ilmaga on parvel katus, mille all laud, pingid ning mitmed panipaigad varustuse paigutamiseks. Parvel on grill, millel on võimalik valmistada grillvorsti ja grillliha. Grillsüsi, vardad ja rest on selleks olemas. Parve juhite ise!
Parvemaja
Parvemaja on ainulaadne majutus, peo- ja seminari koht Eestis! Kompleks koosneb kahest ujuvparvest. Esimesel neist asub seminari/peoruum ning ööbimiskohad kuni 22 inimesele. Teisel saun, DC, piknikuplats ja ööbimiskohad kuni 8 inimesele. Lisaks on privaatsemaks ööbimisvõimaluseks nn Väike Maja, milles on kuni 3 kohta. Elektrivarustuse(220v) tagab generaator Honda.
Parvemaja on eelkõige unikaalne oma asukoha tõttu, asudes EV ja EU piirialal ning Peipsiveere Looduskaitsealal (Kalli jõel). Kilomeetrite kaugusel tsivilisatsioonist ja teedevõrgust, keset looma- ja linnuriiki. Parvemajas viibides palume järgida piiriala ja kaitseala reegleid!
Parvemaja pakub eelkõige võimaluse täielikuks keskkonnavahetuseks. Tsivilisatsiooni olemasolust annavad tunnistust ainult silmapiiril paistvad mobiilimastid. Unustamatud on sookülas õhtud ja varased hommikutunnid. Ümbruskonnaga tutvumiseks on teie käsutuses kanuud, kajakid ja sõudepaat.
Toitlustus
Eelneval kokkuleppel pakume teile lõunasöögiks suppi(sadamas, enne väljumist), õhtusöögiks maitsvat, kohapeal valmistatud rooga ning hommikusöögiks traditsioonilisi pannkooke moosiga. Lisaks maitsevesi, kohv ja tee.
Varustus
Riietuse valik on kevadsuvisel matkal äärmiselt oluline. Soo on üpris lage ja tuuline paik. Seega kuuluvad nii jope kui müts marjaks ära. Kindlasti tuleb võtta kaasa magamiskott, ujumisriided ja saunalina.
Turvalisus
Matkaparv on igati turvaline ujuvvahend, kuid päästevesti kandmine on siiski kohustuslik. Teie matkaparve liikumist jälgitakse ja vajadusel liikumisteekonda korrigeeritakse. Seega on ära eksimine võimatu. Parvemajas on teiega koos meie kogenud instruktorid, kes on läbinud nõutavad kursused ja esmaabikoolituse.
Hirmud ja kahtlused
Täiesti põhjendatult on paljudel potentsiaalsetel matkalistel seoses vee peal matkamisega hunnik hirme ja küsimusi. Tihti jäätakse matkale tulemata vaid sellel põhjusel, et kellegi ujumisoskus on kasin. Nii, nagu sõidul laevaga Tallinnast Helsingisse ei ole teie ujumisoskus või selle puudumine määrava tähtsusega, nii on ka meil. Kui kanuu on tuntud oma ebastabiilsuse poolest, siis matkaparv on suur, lai ja stabiilne veesõiduk. Loodusseadustest tulenevalt ei saa matkaparv kuidagi ümber minna. Parvel on nõuetekohased reelingud ja seega on üle parda kukkumine võimalik vaid kukkuja enda tungival soovil. Seda tegevust nimetatakse aga juba hüppamiseks. Kogemata ei ole see aga võimalik. Lisaks sellele kannate te ju nõuetekohaseid päästeveste.
Kõige kindlama garantii matka turvaliseks muutmisel annab see, kui jälgite meie soovitusi ja nõuandeid. Võime kinnitada, et tegemist on meie ühe omanäoliseima ja populaarseima seiklusega üldse.
KALAPÜÜGI PIIRANGUD
Kalapüügiga seotud piirangud Emajõe alamjooksul ja seal piirkonnas olevatel teistel veekogudel.
Kalapüük on keelatud (kõikide püügivahenditega):
– Emajões suudmest kuni koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini; (kalapüügieeskiri § 52 lg 1 p 6) Kaardil märgitud punasega.
– Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jões), Koosa, Kargaja ja Kalli jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Ahijärveni (Lääniste Ahijärveni), Ahijärves (Lääniste Ahijärves), Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini; (kalapüügieeskiri § 52 lg 1 p 10) Kaardil märgitud kollasega.
– Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27.165`N, 27º14.673`E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162`N, 27º19.175`E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini (kalapüügieeskiri §33 p 10) Kaardil märgitud mustade täppidega.
– Peipsi järvel on keelatud kalapüük Naelavere peakraavi (Lahe jõe) suudmele lähemal kui 500m – 1. maist 25. maini; (kalapüügieeskiri § 33 p 11)
Kalapüük on keelatud (välja arvatud lihtkäsiõng ja käsiõng):
– Peipsi järves lõuna pool Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162`;N, 27º19.175`E) ja punkti 58º24.290`N, 27º31.100`E ühendavat joont, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni – 5. maist 10. juunini; (kalapüügieeskiri § 33 p 9)
Keeluajad kalaliikide kaupa:
Haug – siseveekogud 15. märts kuni 30. aprill.
Haug – Peipsi, Lämmi ja Pihkva järv 1. aprillist kuni 5. maini.
Koha – kõikides siseveekogudes 5. maist kuni 10. juunini.
Emajões on latika alammõõt 35 cm.
Oluline on veel teada, et püügivahenditega veekogul või selle ranna/kalda piiranguvööndis viibimine
võrdsustatakse kalapüügiga. Erandiks on keeluala läbimine (näiteks sõidetakse ujuvvahendiga kohta
kus tohib püüda ja selleks siis läbitakse näiteks Emajõe suudmes olev keeluala.
võta meiega ühendust
Lõuna-Eesti Turismiklaster poolt välja antud märgisega “Siin on COVID-19 turvaline” kinnitame, et järgime meie tegutsemisvaldkonnale kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusi ja Terviseameti juhiseid, hoiame end nende järgimiseks infoga pidevalt kursis ning aitame külastajatel täita kohapeal viiruse vältimise reegleid.
